Me elame huvitaval ajastul; meid ootavad ees põnevad muutused. Ma pean eelkõige silmas muutusi majanduspoliitikas. Loodusressursside vähenemine ja kliima muutused sunnivad meid mõtlema alternatiivide ja võimaluste peale, mida pakub meile nn “roheline majandusmudel.” Roheliseks majanduseks nimetatakse majandamist viisil, mis väärtustab loodust ja inimesi ning mille käigus luuakse korralikke, piisavalt tasustatud töökohti. Peamiseks eesmärgiks on saavutada investeeringute suurem tootlikkus, vähendades samaaegselt emissiooni, raiskamist ja tarbimist.
Roheline majandus seab eelkõige esikohale keskkonna - kuidas saame toota nii, et tekitaksime ümbritsevale keskkonnale minimaalselt kahju. Suurenenud üldsuse teadlikkus looduskeskkonna kaitsmise vajadusest on pannud meid mõistma, et praegune majandamisviis ei ole jätkusuutlik. Liigtarbimine, ressursside priiskav kasutamine, kasvuhoonegaaside emissioon jne jne... Muutused on hädavajalikud! Selleks, et majanduskeskkond suudaks olla stabiilne ja jätkusuutlik, peame lähtuma ressursside mõistlikust ja säästvast kasutamisest. Ülemaailmsest majanduskriisist pääsemiseks ja majanduskeskkonna stabiilsena püsimiseks oleks just roheline majandus hea päästerõngas. Pealegi on innovatsioonid just need, mis rasketes majanduslikes tingimustes tagavad suurema konkurentsivõime. Illustreerivaks näiteks sobib hästi Suurbritannia. Söetööstuse allakäik on sundinud Suurbritanniat muutma oma kurssi. Töötuse ja energiatõhusese probleemiga tegelemiseks on loodud spetsiaalne asutus, kus uuritakse oskuste ja teadmiste vaegust ning töökohtade muutumist rohelisemaks. Roheline majandus loob uusi töökohti. On väidetud, et kui Euroopa Liit võtaks ulatuslikumalt kasutusele tuuleenergia, loodaks pool miljonit uut töökohta. Hetkel küll on rohelised töökohad kontsentreerunud teatud piirkondadesse, mis viitab ettevaatavale poliitilisele algatusele, mitte loomupärasele arengule. Uueks trendiks on saamas ka roheline investeerimine- raha suunamine ettevõtetesse, kes tegelevad säästvate tehnoloogiate väljatöötamisega. Investeeringute kulukus näib olevat aga suurim probleem rohelise majanduse kontseptsioonis. Samuti võib olla probleemiks ettevõtjate lühiajalised kasumisoovid, sest rohelise majanduse puhul saavutatakse kasum pikaajaliselt.
Rohelise majanduse elluviimine vajab tugevat riiklikku poliitikat, investeeringuid ja vastavat haridust. Poliitikas tuleks seada pikemaajalised eesmärgid, paika panna suunised ja rakendada konkreetseid meetmeid. Muidugi seda tehakse juba praegu mingil määral, kuid mitte piisavalt ning selle põhjus on peamiselt investeeringute kulukuses. Selleks, et inimesed valiksid aina rohkem keskkonnasõbralikke tooteid, peaks poliitika neile eeskujuks olema. Just poliitika kujundab üldsuse arusaamu ja kui rohkem ressurssi suunataks rohelisse majandusse, oleksid ka inimesed vastuvõtlikumad uuele ja tõhusamale majandamisviisile.
Anna-Liisa Kuslap, IRL Noor
