Riiklik eksamikeskus avalikustas koolide pingerea erinevate õppeainete kaupa, võttes aluseks õpilaste sooritatud riigieksamite tulemused.
Riigieksamite tulemuste pingerea alusel saame koolides õppivate ja õpetavate inimeste võimekusest küllaltki kaheldava ülevaate. Tänasel kujul riigieksamid näitavad väga väikest osa inimese võimekusest – enamasti annavad nad tagasisidet ainekavas määratud teadmiste omandamise ehk mälu kohta. Heal juhul hinnatakse nende teadmiste kasutamist mõnes uues olukorras ja ehk mõnel üksikul juhul ka probleemidele loovalt lahenduste leidmist.
Pingerea abil ei ole võimalik leida vastust küsimusele, mida paljud õpilased ning lapsevanemad nendest tabelitest leida püüavad – antud tulemused ei näita, et missuguse keskkooli lõpetanud noored tulevikus kõige edukamad on. Riigieksamid ei anna tagasisidet enamikele andekuse omadustele, mis on tegelikud eeldused väljapaistvate tulemuste saavutamiseks. Kui mõnda olulist eeldust, näiteks loomingulist mõtlemist saab veel vähesel määral eksamites rakendada, siis mitmeid teisi edukuse eelduseid, näiteks sotsiaalset ega ka emotsionaalset intelligentsust tänaste eksamite juures pole vaja kasutada.
Lisaks sellele, et riigieksamite tulemuste alusel koolide pingeritta seadmisel ei ole selget eesmärki, see on suisa kahjulik. Kui avaliku meedia kaudu jääb koolipersonalile mulje, et ühiskond väärtustab keskkoolide puhul vaid õpilaste riigieksamite tulemusi, siis sellega kaasneb koolide juhtkondadele ning õpetajatele surve seada kooli tegevuse peamine fookus noorte arengult hoopiski kooli riigieksami tulemuste saavutamisele. Sellised olukorrad on toonud endaga kaasa eriti häbiväärseid juhtumeid, kus õpilasi survestatakse kooli keskmise tulemuse kõrgel hoidmise nimel mõnda eksamit mitte sooritama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar